23. juulil Pärnus toimuva Rõõmsate Laste Festivali ühe ala teemaks on perepärimus, kus kutsutakse peresid üles rohkem teada saama oma eelkäijate ajaloo, nimede, sünni- ja elukohtade kohta. Perepärimuse teema eestvedajateks festivalil on Pärnu Muuseum ning Eesti Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan.
Lukka-Jegikjani sõnul annab oma pere pärimuse tundmine igale pereliikmele vajaliku tasakaalu selles kirjus avatud maailmas, et me teaks, kes me oleme, kuhu kuulume, kes on meie esivanemad ja miks nad on just sellised. „Igal perel, suguvõsal on oma ainulaadsed lood selle liikmetest, saatustest, sündmustest, tavadest, elutarkustest, aga ka nime- ja kohalood. See, kuidas peres peetakse jaani- või sünnipäeva, milliseid toite tehakse, kuidas võetakse vastu külalisi, mida öeldakse kaasa eluteele ning palju muudki, on igas peres vähem või rohkem isemoodi,“ rääkis ta.
Oma pere pärimusjuttude kogumist võiks alustada lihtsalt oma vanemate ja vanavanematega rääkimisest. „Perepärimusest saab kõige rohkem teada ikka oma perelt ja suguvõsalt. Vanemad annavad oma lood, teadmised ja oskused edasi noorematele, aga noored peavad ka ise küsima ja tähele panema. Alustada soovitan lähimatest sugulastest ning jutuajamiseks on eriti hea pühade aeg, kui on aega rääkida ja kuulata,“ soovitas Lukka-Jegikjan.
Tänapäeval on küllaldaselt vahendeid pärimusjuttude kogumiseks ja säilitamiseks, kas heli-, digi- või paberkandjal, et need inimeste kadudes unustusse ei vajuks. „Minu isa rääkis meie kodus pidevalt, kuidas minu kange vabadussõdalasest vanaisa Nikolai president Konstantin Pätsi juures 1938. aastal õigust nõudmas käis. Nüüd on see lugu kirjas ja meeles mitte ainult minul, vaid ka mu poegadel Kristjanil ja Kristeril, kes seda uhkustundega ja võimalikult vanaisapäraselt edasi kõnelevad,“ rääkis ta.
Tore kingitus ja jäädvustus tulevastele põlvedele on Lukka-Jegikjani kinnitusel näiteks pere pärimusjuttude kogumik, mille esikaanel ilutseb peremärk. „Peremärk on perekonna omandit tähistav märk, mille võib iga pere ühistööna omale ise luua näiteks pereliikmete eesnimetähtedest. Peremärke on ajalooliselt kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade ja muude esemete märkimiseks. Tänapäeval võiks ühiselt heaks kiidetud peremärki kasutada näiteks T-särkidel, seeliku äärtel, lipsu mustris, aga ka õuevärava või toidunõude kaunistusena,“ andis ta mõtteid.
Rõõmsate Laste Festivali perepärimuse alal on kõigil külastajatel võimalik teada saada veidi rohkem iseenda ja oma pere pärimuse kohta ning alustada ühiselt oma pere märgi loomist. Festivali peakorraldaja Kati Ruubeli arvates võiks perepärimuse teema noorte perede seas üha rohkem populaarsust koguda. „Väikeste lastega noortele peredele on pere pärimusjuttude jutustamine ja kogumine üheks väärtuslikuks ühistegevuseks, mis annab mõtteid uuteks oma pere traditsioonideks ning ühiselt peremärgi loomine ja selle kasutusele võtmine kasvatab kindlasti iga pere ühtsustunnet,“ kinnitas Ruubel.
23. juulil Pärnu Rannapargis toimuv Rõõmsate Laste Festival tutvustab erinevaid perepuhkuse võimalusi, annab ideid, mida perega koos ette võtta, näidatakse vahvaid kodumaiseid laste- ja peretooteid, pakutakse tervislikke ja maitsvaid sööke-jooke ning palju muud huvitavat ja kasulikku kõigile pereliikmetele. Festival on külastajatele tasuta. Rohkem infot: lastefestival.ee.